Pärast empiirilist uuringut, kus täheldati esimest korda seost soolebakterite ja vaimse tervise vahel ning esitati sellega seni tugevaim tõestus väitele, et mikrobioota mõjutab meeleolu, tegid uurijad järgmise teadaande.

„Idee, et mikroobide ainevahetussaadused võivad toimida vastastikku meie ajuga – seega ka meie käitumise ja tunnetega –, on intrigeeriv, ent soolestiku mikrobioomi ja aju suhtlust on uuritud peamiselt loomamudelites, inimuuringud on seni maha jäänud,“ ütles dr Jeroen Raes Belgiast Leuveni ülikoolist ja VIB mikrobioloogiakeskusest. „Oma populatsioonipõhises uuringus tuvastasime mitu bakterite rühma, mis varieerusid populatsiooniti käsikäes depressiooni ja elukvaliteediga,“ ütles Raes.

Uurimus avaldati 4. veebruaril ajakirja Nature Microbiology veebiväljaandes.

 

Seos depressiooniga

Teadlased analüüsisid flaamide soolestiku mikrofloora projektis (Flemish Gut Flora Project, FGFP) 1054 isiku andmeid ja avastasid, et depressiooni diagnoosiga isikutel (hoolimata ravist antidepressantidega) esines järjepidevalt vähem kaht bakterirühma – Coprococcus ja Dialister.

Tulemusi kontrolliti ka sõltumatus uuringurühmas, mis koosnes 1063st Hollandi projektist Dutch LifeLines DEEP pärit isikust, ning veel ühes uuringurühmas, mis koosnes raviresistentse depressiooniga patsientidest. 

Hollandi uurijad täheldasid, et elukvaliteedi paremate näitajatega olid järjepidevalt seotud bakterirühmad Faecalibacterium ja Coprococcus. Mõlema rühma bakterid toodavad butüraati, lühikese ahelaga rasvhapet, mis tugevdab epiteeli kaitsebarjääri ja vähendab soolepõletikku. Mõlema bakterirühma kohta on ka teatatud, et põletikulise soolehaiguse ja depressiooni korral esineb neid vähem.

Uurijad koostasid analüütilise raamistiku põhjal esimese kataloogi inimese soolebakteritest, millel on „neurotoime“ võime. Mõne bakteri puhul täheldati ka nende toimete laia ulatust. Näiteks suudavad mikroobid toota 3,4-dihüdroksüfenüüläädikhapet, inimese virgatsaine dopamiini ainevahetussaadust, ja seda võimet seostati parema vaimse tervisega.

– Meghan Brooke, Medscape’i meditsiiniuudised